Ronk - Vennaskond

Ma istun kolde ees ja\nsee on siiski tõik,\net olen tühjas lossis.\nLahkunud on kõik.\nMul ainsaks kaaslaseks on ronk.\nMul pisut õudne näib see\nnurgas kõrguv kapp.\nSee kapp on täis kassette.\nKoldel mängib makk.\nMul ainsaks kaaslaseks on ronk…\nEi kuule, kuidas kivi\nvahel laulab kilk.\nMa olen rahulik, mul\npüsib tema pilk.\nMul ainsaks kaaslaseks on ronk.\nNäe, klantsib tulekumas\nseinal rippuv maal.\nEi sellest hubasemaks\nmuutu kõle saal.\nMul ainsaks kaaslaseks on ronk.\nMa tõstan halu tulle.\nHalust tilgub vaik.\nEi muutu valgemaks see\nüksildane paik.\nMul ainsaks kaaslaseks on ronk.\nNüüd enam sepikojas\nvasarad ei löö.\nMa pole päris kindel,\nlõpeb kord see öö.\nMul ainsaks kaaslaseks on ronk.